Vastavalt viimase aja meedia uudistele, kavatseb Iisraeli peaminister Ehud Olmert anda Jerusalemma linna koos Temple Mountiga, mis on judaismi pühim paik, täielikult palestiinlastele. Seda teeb ta kooskõlas palestiinlaste uute rahulubadustega, mida viimased pole aga kunagi lõpuni täitnud.
Deklaratsiooni Iisraeli-poolses sättes nõustub juudi riik loobuma varem diplomaatiliselt vaidlustatud aladest.
Sätte ärakiri ilmus Palestiina ajalehtedes ja hr. Olmert ei eitanud selle õigsust. Deklaratsiooni säte kutsub üles ida-poolse Jeruusalemma ära andmist araablastele, mis tähendab, et sellest saaks Palestiina pealinn.
Ilmselt on aga hr.Olmert juba eelnevalt nõustunud ka teiste, varem täiesti mõeldamatute järeleandmistega seoses selle aasta novembris toimuva rahukonverentsiga Washingtonis. E. Olmert nõustub loobuma veel palestiinlaste poolt nõutud Läänekallast ja tõmbuma tagasi Iisraeli riigi piirini enne 1967. aastat. See tähendab, et hr. Olmert loobub sellest, mis Jumal oma ime läbi tegi Iisraelile võimalikuks kuuepäevase sõja käigus. Samuti on peaminister nõus rääkima varem vaidlustatud “tagasipöördumise õigustest” neile palestiinlastele, kes olid sunnitud jätma oma kodud, kui araabia riigid ründasid 1948.a värskelt väljakuulutatud Iisraeli riiki.
Deklaratsioon nõuab samuti Läänekallast ja Gazat ühendava maa-ala äraandmist, mis lõikaks Iisraeli efektiivselt pooleks.
Olmert nõustus, et tema ja Palestiina president Abbas on asunud läbirääkimistele, et deklaratsiooni säte saaks esmalt esitatud novembri rahukonverentsil USAs. Oma ettekandes Kadima partei koosolekul teatas peaminister: “Meil on arutlusel ühisdeklaratsioon, mis, me loodame, saab olema keskne huviobjekt Washingtonis toimuval rahvusvahelisel rahukonverentsil”
Võib oletada, et USA administratsioon on surunud hr. Olmertit tegema otsuseid, mis oleksid varem olnud naeruväärsed, aga nüüd võivad saada Iisraelile saatuslikuks. Ettepanek kutsub kohestele sammudele, mida esimesena peab astuma Iisrael. Pärast seda, kui Iisrael on täitnud kõik omapoolsed kohustused, peaks araabia pool lõpuks loobuma Iisraeli ründamisest.
Ajalugu aga näitab, et järeleandmistega palestiinlaste nõudmisele pole kunagi kaasnenud rahu. On raske kujutled, et keegi isegi Iisraeli valitsusest usub selle uue ettepaneku rahutoovasse edusse.
Iisrael on jätkuvalt loovutanud oma territoriaalseid alasid Palestiinale alates 1993. aastast. Aga mida rohkem ta loovutab, seda suurema terroriga vastavad palestiinlased.
Nagu mõnigi mäletab, andis Ariel Sharon Palesiinale kaks aastat tagasi Gaza, aga rahu asemel valisid palestiinlased enestele esindajaks Hamasi. Pole jäänud vähemaks ka Iisraeli suunas lendavate rakettide arv. Sest Palestiina eesmärk on luua araabia riik mitte Iisraeli kõrvale, vaid Iisraeli asemele!
23. juulil 1929. aastal, 12 aastat enne 2. Maailmasõja puhkemist prohveteeris eesti prohvet Karl Reits:
“Jeruusalemma linna ümberpiiramise tähe all annab Jumal märku, et see tähendab äralangenud ristirahva maade hävitamise tulekut ja Jumala rahva väljaminekut maailmast, mis hukka läheb, ning tema himust.”
(vt. 1.Jh 2:15-17)
Enne armu ukse sulgemist tuleb äkiline usuvabaduse maa pealt äravõtmine üle maailma. (vt. Ilm.3:7; Lk 13:24-27)
