”Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele .”
ütles apostel Paulus ( Mt.7:15; Kol.2:8)
“Sest tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja pööravad end eemale tõest, ning pöörduvad müütide poole.” (2. Tim.4:3-4)
Ülaltoodust võime järeldada et osa inimesi kasutavad Jumalast antud aega ja valikuvõimalusi et taganeda tõest. (vt.1.Tim.4)
”Ja seepärast saadabki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet, ja nii saavad kohtualuseks kõik, kes ei ole uskunud tõde,vaid kellele on meeldinud ülekohus.” (2. Tes.2:11-12)
1888. a. ilmunud Budistlikus Katekismuses lk. 28, väidab saksa budist Subhadra Bickshu (Friedrich Zimmermann):
”On väga võimalik, et Naatsareti Jeesus, kelle õpetus Buddha õpetusega sisu poolest hästi sarnaneb, 12. kuni 30. eluaastani, kuna sellest ajajärgust tema elus evangeeliumid sõnagi ei räägi, Buddha-usu munkade õpilane oli, ning nende juhatusel sai ta Araha ("täielikult valgustatu" paali k) osaliseks.”
“Hiljem segati tema õpetus juuda käsuraamatu eksitustega. Ristiusu põhiõpetus ja selle usu alustaja terve tegevus aga juurduvad otseselt Buddha-usu kännust, ning armastava südamega naatsaretlane, keda ka iga Buddha-usuline austab, oli Araha, kes sai kätte Nirvana. Nüüd on Euroopas käes aeg, kus Aria rahva läänepoolsed suguharud puhast, võltsimata Buddha õpetust kuulda ja tunda võivad. See jääbki tulevikus Euroopa usuks, sest tema ei ole mitte ainult usu asi, nagu kõik teised ”ilmutuslikud” usud, vaid ta on tundmise ja kindla teadmise õpetus, vana, iseennast usaldav inimsuse usk, mis jumalikku armu ei ihalda ega jumalikku viha ei karda, ja oma tegude kohtumõistjat ainult ise oma südames ning paremas tundmises näeb.”
Nii prohveteeris 19 saj. saksa budist Friedrich Zimmerman.
Huvitav millisest teadmisest ja tundmisest see mees rääkis, sest Piibel ütleb et:
”Issanda kartus on tunnetuse algus…” ja
“...Kõigepühama äratundmine on mõistus?!” ( Õp.1:7; 9:10)
Ilmselt ei tulnud Subhadra Bickshu “tundmine ja kindel teadmine” mitte Jumalast, nagu kinnitab ka üks tema kaasaegne:
”Buddha–usk on päris Jumalat salgav usk, nihilistliku eesmärgiga, mis hinge surmamise läbi Nirvaana jaoks, kus teadmine ja elutegevus ära lõpevad, ette valmistab. Et sellele eesmärgile jõuda, peab inimene ennast ise kõigist olemuse kütkeist päästma. Ükski Jumal ei saa talle sealjuures abiks olla.
Iseennast ärapäästev inimene on isegi veel enam kui jumalad,...
Tseiloni saarel on veel praegu preestritel kõrgem au kui jumalatel. Kui preestrid jutlust hakkavad pidama, siis helistatakse kella, et jumalad tuleksid nende jutlusi kuulama ja meelt parandama. Hiljem võtsid Buddha järglased iseenestele jumaluse õiguse, millega nende Jumalat salgav usualustaja oma usu täiesti nurja ajas.”
(Robert Falke.Buddha,Muhamed,Kristus. Eesti keeles 1904 )
Tänapäeva budism on New-Age religioon, mis ei tunnista Kristust kui Jumala Poega ja patusurmast Lunastajat.
Budiste Euroopas 3 miljonit.
Kristlasi Euroopas 533 Miljonit.
(International Bulletin of Missionary Reasearch Vol.31No.1 jan.2007, 1-2, 25-32)
“Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata.”(Gal.1:7)
Peale ülaltoodud versiooni on püüdnud Jumala Sõna ja Jeesust Kristust moonutada veel teisedki.
Üks sellistest oli Nicolas Notovitš (1858-?) vene aristokraat, kasakaohvitser, spioon ja ajakirjanik.
Ta reisis Tiibetisse, tolleaegse Buddha-usu paavsti Dalai Lama maale ja hakkas seal uurima. Reisi käigus olevat ta murdnud jala ja viidud munkade poolt Buddha- kloostrisse, kus avastanud kloostri dokumentide hulgast tõendeid et Issa (Yeshua, Jeesus) on suure osa oma elust veetnud Indias.
Avastatud kirja lugenud talle ette üks laamadest ja see tõlgiti. Tõlge avalikustati 1894. a. Prantsusmaal ilmunud raamatus :
“La vie inconnue de Jesus Christ.”
(väljavõtted http://essenes.net/sstibetg.html)
Teda sunnitud varakult abielluma, kuna tema kuninglik olemus, haruldane mõistus ja sügavad avastused, tegid Yeshua nii ihaldusväärseks, et kõik rikkamad mehed oleksid teda rõõmuga enesele väimeheks tahtnud.
Yeshua aga lahkus 14 aastasena Indiasse. Indias õpetanud Brahmanid (preestrid) teda lugema Vedasid (sanskriti k. "teadmine, tarkus"), tervendama palvetega haigeid, seletama pühakirju, ajama välja kurje vaime ja andma moondunud kehadele nende esialgset kuju.
Kuue aasta pärast aga pidi Yeshua lahkuma, kuna kritiseeris orjust ja kaitses ühes oma jutluses sotsiaalseid inimõigusi.
Jõudnud maakonda, kus oli elanud Buddha, uuris ta seal tema õpetusi. Buddha õpetustest inspireerituna, jutlustanud Yeshua nüüd ülimast täislikusest ja headusest, mida inimene oma ligimestele tegema peab. See olevat kõige kindlam abinõu iseennast “igaviku vaimus ära lahutada.”
Kui preestrid nõudnud temalt oma õpetuse kinnituseks imetähte , siis hüüdnud Yeshua:
”Kui teie ebajumalad ja loomad on nii vägevad tegema üleloomulikke tegusid, siis, hea küll, purustagu nad mind siinsamas paigas!”
“Tee imet ja purustagu sinu jumal meie jumalad, kui ta neid vihkab!” korranud preestrid.
Yesua aga öelnud:
”Imed algasid, kui Universum loodi ja kes neid ei näe, on jäänud ilma kõige ilusamast kingitusest elus.”
Ta kuulutanud et inimesed ei pea kummardama kivist, metallist ega puust iidoleid, et mitte sattuda Jumala halvakspanu ja hävingu saagiks.
Nähes et nende preestrid olid võimetud Yeshua vastu, purustanud paganad ise oma iidolid tükkideks. Preestrid aga põgenenud rahva viha eest.
Indiast läinud Jeesus Pärsiasse ja 29 aastaselt jõudnud ta tagasi Iisraelimaale (mis tol ajal oli Palestiina, sest zionistid kuulutasid Iisraeli riigi välja alles 1948 a. 14.mail Tel Avivis. M.M).
Seal rännanud Yeshua jutlustades ringi, kuni temast kui mässajast, kanti ette Jeruusalema kuberner Pilaatusele.
Tiibeti evangeeliumis ptk. 13, salmis 18 räägib Yeshua, kuidas Iisraeli rahvast karistati universaalse karma poolt!
http://essenes.net/sstibetg.html)
Ülempreestrid ja variserid, kes kuulasid Jeesuse üle, nõustusid tema õpetusega ja lasid tal minna. Ülempreestrid teatasid ka Pilaatusele et ei mõista Jeesust hukka, kuna viimane vihjab oma jutlustes Taeva Valitsejale, ega räägi midagi juutide Seaduse vastast.
Nii kaitsnud ülempreestrid ja variserid Jeesust Pilaatuse ees ja tunnistanud ta süütuks.
Pilaatus aga saatnud oma sõdurid Jeesust jälgima ja ta vangisti. Sama evangeeliumi salm 23. järele mõistab Pilaatus Jeesuse surma. Salmis 24 püüavad ülempreestrid Jeesust veelkord päästa, kuid salmis 25 kutsutakse kohale valetunnistaja ja äärmiselt vihane Pilaatus mõistab Jeesuse uuesti surma.
Tiibeti evangeeliumi ptk.13 salmis 31 pesid ülempreestrid ja variserid oma käed pühas anumas puhtaks ja ütlesid Yeshua kohta: ”Meie ei ole selle õiglase mehe surmas süüdi!”
Need on väljavõtted Nicolas Notovitši kuulsast raamatust ”La vie incunnoe de Jesus Christ.”
Raamat kutsus esile rahvusvahelise reaktsiooni ja usuteadlased tõendasid varsti, et tegemist on võltsinguga, mis on rajatud ristiusu ja budismi võhiklikule tundmisele ja diletantlikule valele.
Esimesena uuris seda võltsingutInglismaal Oxfordi Ülikooli juures töötav saksa filoloog, orientalist ja indoloogia asutaja
Max Müller (Dets.6. 1823-Okt.28.1900),
kes tundis heliloojat Felix Mendelssohni ja kelle ristiisaks oli Carl Maria von Weber.
Hr. Müller astus Christ Church, Oxford liikmeks 1851.a.
Saksa ajaleht ”Christliche Welt” tõi 1894a. novembris ära järgmise teate:
” Nineteen Century oktoobri väljaandes, sel aastal, seletab Oxfordi professor Max Müller, Notovitši tööd: La vie inconnue de Jesus Christ, pikalt ja laialt.
Muu seas toob ta esile, et meil on häid ja täiuslikke nimekirju kõigist tähtsamatest Buddha- usu käsikirjadest ja raamatutest, nii Tiibetis kui Hiinas. Kui Notovitši poolt esitatud dokumendid oleksid olnud maa peal varem olemas, siis jääb arusaamatuks, miks neist pole räägitud ega kirjutatud kunagi varem.
Hr. Max Müller sai kirja ühelt oma tuttavalt naisterahvalt, kes elab mitte kaugel paigast, kus Notovitš murdis oma jala ja kus asusid väidetavad saladuslikud kirjad.
Terve asundus koos kloostriga on ülejäänud maailmast täiesti ära lahutatud, nii et kõiki, kes seal elavad tuntakse. Ühegi võõra inimese saabumine või sealolek on kohalikule rahvale väga eriline ja meeldejääv sündmus.
Nüüd kirjutas see naine, ja professor Müller trükib tema kirja artikli lõpus ära,- et
esiteks, ühestki Venemaa reisijast seal midagi ei teata,
teiseks, et viimasel viiekümnel aastal pole seal keegi murtud jalaga olnud, ja
kolmandaks, et kõige vähem teatakse ühest Issase(Yeshua) käsikirjast.
Loodetavasti ei anta sellele raamatule enam seda au, et tema pärast tõsiselt vaieldakse”
(Robert Falke. Buddha, Muhamed, Kristus)
Hiljem käis eelpool märgitud Hemise kloostris Briti armee kolonelleitnant J. Herbert Archibald Douglas, (sünd.2.apr.1874 a.), ega leidnud sealt ühtki tõendit Notovitši ja veel vähem Kristuse sealviibimisest.
Hemise kloostri ja asunduse esindajad kirjutasid alla ka dokumendile, mis tõendab otseselt et Nicolas Notovitš on valetanud.
USA Piibliõpetaja Edgar Johnson Goodspeed (1871-1962), Uue Testamendi teoloog, Denisoni Ülikooli doktor ja Chicago Ülikooli Ph.D, kommenteerib Notovitši raamatut kui “Kuulsaid Piiblivõltsinguid ehk Kaasaegne Apogriiva.” (http://www.tentmaker.org/books/FamousBiblicalHoaxes.html)
Tänapäeval kasutatakse Notovitši raamatut mitmesugustes spiritistlikes süsteemides ja New Age liikumises. Samuti levitatakse selle raamatu põhjal kõikvõimalikke kuulujutte Jeesuse Indias-käimisest jne.
Enesele üllatuseks olen kohanud kristlasi kes seda usuvad!.
Kindlasti oled sellest kuulnud sinagi?!
“Aga meie teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära TÕELISE. Ja meie oleme Tõelises, Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu”
“Aga kas võiks Jumalale tarkust õpetada, temale, kes taevalistelegi kohut mõistab?”
Jeesus ütles: ” Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning mina annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. Mina ja Isa oleme üks."
( 1.Jh 5:20; Iiob 21:22; Jh 10:27-28;30)
__________________________________________________________________