Miks oli Kristuse higirätik kokku mässitud ja eraldi maas olevatest surilinadest?
“ihu ja mässisid ta surilinadessekoos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kedagi pandud. Sinna nad panid nüüd Jeesuse…” (Jh.19:38-42)
“ Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis Siimon Peetruse ja selle jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile:
”Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud. ”
Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ning nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokku mässituna teises kohas. ” (Jh.20:1-7)
On siis kokkumässitud higirätikul üldse mingit tähtsust et sellest Piiblis rääkida?
Oo jaa! Kindlasti!
Et seda mõista, tuleb lähemalt vaadata heebrea traditsioone.
Kokkumässitud rätikul oli tol ajal kindel koht isanda ja teenri vahelistes suhetes. Seda traditsiooni teadis iga juudi nooruk. Kui teener kattis laua oma isandale, järgis ta tema täpseid instruktsioone. Kui laud oli perfektselt kaetud, pidi teener laua juurest eemalduma ja ootama kuuldekauguses kuni Isand sõi. Ta ei tohtinud kogu söömaja vältel toidulauda puutuda.
Kui isand oli söömise lõpetanud, siis tõusis ta lauast, pühkis suu ja sõrmed rätikusse, ning viskas selle lauale. Kortsus rätik oli teenrile märgiks “Ma olen lõpetanud” ja see võis laua koristada.
Kui aga isand mingil põhjusel tõusis laua tagant varem ja mässis rätiku kokku, siis oli see teenrile märgiks “Ma pole veel lõpetanud.”
Kokkumässitud rätik tähendas,
“Ma tulen tagasi!”
Rahulikke ülestõusmise pühi!
